[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

katt <katu, kattu> Hel härjaike ▪ ärgel ollive katu härgadel olid härjaikked. Vrd ike1, ikes

ket´t <keti, ketti> kett ▪ eläjil om keti ja kabla kaalan loomadel on ketid ja köied kaelas

kit´t1 <kiti, kitti> kitt, täitesegu ▪ vägeve põllu savi, jus´tku kit´t rammus põllusavi, justkui kitt

kit´t2 <kiti, kitti> Krk nlj (mehe) suguelund, peenis ▪ kes käs´k kitti liigute, lait´s om kuri kiigute (rahvalaulust) kes käskis tilli liigutada, last on raske kiigutada (seksimisest). Vrd sugu|pulk, til´l3, tilu, tit´t3

kit´t|savi vt savi

kivi|küt´t <kivi|küti, kivi|kütti> Hel kivitäks, tikutaja (Oenanthe oenanthe) ▪ kiviküt´t om tillike linnuk kivitäks on väike linnuke. Vrd kivi|säk´s, kivi|täk´s, kivi|tsakk, Vt möhiteje

kot´t <koti, kotti>
1. kott ▪ mea topsi koti viisi ärä lina likku mina panin kotiviisi linu ligunema; lume satas´ nõnda ku koti otsast lund sadas nii kui koti otsast (väga palju); vaga siga koti naaber (vns) vaga siga [on] koti naaber (viiakse tapale). Vrd sumadan´
2. mõõtühik ▪ viis nakla kaal´s kolme vakaline kot´t viis naela kaalus kolmevakaline kott. Vrd kuul´3

kõtt <kõtu, kõttu>
1. kõht ▪ apupiim aap kõtu mürräme hapupiim ajab kõhu [seest] keerama; aage käe kõtust väl´lä! (knk) ajage käed kõhu alt välja! (hakake tööle); varessel valu, arakul aigus, me latse kõtt saa terves (rahvalaulust) varesele valu, harakale haigus, meie lapse kõht saab terveks. Vrd vats
2. toitumisest ▪ miul om kõtt nõnda tühü, et süü võ un´t jala päält ärä (knk) mul on kõht nii tühi, et söö või hunt jala pealt ära
3. kõhulahtisusest ▪ ku verivatt lihal sissi kiip, sii võtap kõtu valla kui verevaht lihale sisse keeb, see teeb kõhust lahti
4. piltl asja kumer pool ▪ leiväl olli kõtt ärä kõrbunu leival oli kumer pool ära kõrbenud

käki|kot´t <käki|koti, käki|kotti> Hls Krk hobuse peakott, torp ▪ käkikot´t om tilluke torgake käkikott on tilluke torbake; sii om küll käkikot´t Krk hlv (knk) see on küll käkikott (viletsast tööst). Vrd apat´s3, tork1

küt´t1 <küti, kütti> jahimees, kütt ▪ karu küt´t, sii pidi sõs tegeme omal kindle kotusse või varjupaiga karukütt, see pidi siis endale tegema kindla koha või varjupaiga. Vt jahi|miis

küt´t2 <kütü, küttü> Krk (korraga köetav) küte; kütmiskord ▪ rehe kütü puiege olli alu iki üte pikutse rehe kütmise puudega olid halud ikka ühepikkused. Vt küte

mara|krat´t <mara|krati, mara|kratti> Pst marakratt, põngerjas, rüblik ▪ täembe sõidam mõtsa seenele, marakrati saav juuske tillukse seene korveg täna sõidame metsa seenele, põngerjad saavad joosta tillukeste seenekorvidega. Vrd põna, põngerjas, rüblik, rüüstik, rüüsti|pulk

mauri|kot´t <mauri|koti, mauri|.kotti> Krk kerjakott ▪ vanainimese käüsiv, maurikot´t sel´län vanainimesed käisid, kerjakott seljas

muna|kot´t <muna|koti, muna|kotti> Hls Krk munandikott ▪ jäärä munakotist tetti rahapunge jäära munandikotist tehti rahakotte. Vrd munni|kot´t

munni|kot´t <munni|koti, munni|kotti> Krk munandikott ▪ mud´u mia oles üit´s muudus miis, aga munnikotil kortsu sihen (knk) muidu ma oleks üks moodne mees, aga munandikotil kortsud sees. Vt muna|kot´t

osa|kot´t <osa|koti, osa|.kotti> nlj lihav, paks olevus ▪ sii siga olli küll paras osakot´t see siga oli küll päris paks. Vrd os´s2

pää|kot´t <pää|koti, pää|kotti>
1. kapuuts; peakott ▪ palitul olli pääkot´t kah mantlil oli ka kapuuts. Vrd paslik1
2. hobusele pähe seotav (kaera)kott ▪ obene sorgas´ pää pääkotti hobune torkas pea kaerakotti

raha|kot´t <raha|koti, raha|kotti> rahakott ▪ võta sii saaline nüid rahakotist väl´lä võta see sajaline [raha] nüüd rahakotist välja. Vrd kukur2, pung2, tengel|pung